Šokeeriv avastus lennujaamas: pagasist avastati 187 elusat kilpkonna!

Šokeeriv avastus lennujaamas: pagasist avastati 187 elusat kilpkonna!

Tai võimud konfiskeerisid hiljuti Bangkoki Suvarnabhumi rahvusvahelises lennujaamas murettekitava vahejuhtumi käigus üle 180 kilpkonnamuna. Munad olid osa salakaubaveo katsest, mille käigus leiti pagasist 187 Egiptuse kilpkonna, mis oleks tulnud Laosesse saata. See Tai Wildlife Enforcement Networki (WEN) 11. septembril tehtud avastus näitab, kui tõsine on metsloomadega kaubitsemise probleem. Kahtlustatav, kes soovis loomadega pagasis reisida, peeti kinni ja nüüd esitatakse talle mitmeid süüdistusi seoses looduskaitse- ja looduskaitseseaduse, tolliseaduse ja loomataudiseaduse rikkumistega.

Kokku oli 185 kilpkonnast elus, kaks aga surid transpordi käigus. Leitud kilpkonnaliikide kinnitamiseks viidi nad enne päritoluriiki tagastamist metsloomade kaitseametisse. See on juba teine ​​juhtum sel kuul pärast seda, kui 6. septembril arreteeriti teine ​​reisija ninasarviku sarvede ebaseadusliku smugeldamise eest. Sellised juhtumid näitavad, kui sügavalt juurdunud on metsloomadega kaubitsemise probleem.

Metsloomadega kauplemine numbritega

Metsloomadega kaubitsemine on rahvusvaheline probleem, mis on seotud salaküttimise, salakaubaveo ja kaitsealuste liikide ebaseadusliku kauplemisega. Maailma Looduse Fondi andmetel on ebaseaduslik metsloomadega kauplemine maailmas suuruselt neljas ebaseaduslik kauplemine ja selle väärtus on hinnanguliselt üle 20 miljardi dollari aastas. See mitte ainult ei soodusta invasiivsete liikide levikut, vaid võib levitada ka ohtlikke haigusi, mis võivad inimesi kahjustada. Selle murettekitav näide on Florida Evergladesis asuv Birma püüton, mis ohustab kohalikke imetajate populatsioone.

UNODC avaldatud World Wildlife Crime Reporti kolmas väljaanne näitab, et metsloomadega kaubitsemine kasvab kogu maailmas vaatamata viimase kahe aastakümne jõupingutustele. Kuigi mõnede ikooniliste liikide, näiteks elevantide ja ninasarvikute salaküttimise vähendamisel on tehtud edusamme, on metsloomade kuritegevuse ülemaailmne tase endiselt märkimisväärne. Aastatel 2015–2021 avastati ebaseaduslikku inimkaubandust 162 riigis ja territooriumil, mis näitab, kui keeruline ja laialt levinud see probleem on.

Tee tulevikku

Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemine nõuab kõikehõlmavaid meetmeid. Näiteks EL on üks suurimaid metsloomade importijaid. Väike osa kaubeldavatest liikidest kuulub rahvusvaheliste või ELi õigusaktide reguleerimisalasse, mistõttu paljusid ohustatud liike eksporditakse ebaseaduslikult ELi. Eksperdid nõuavad õiguslünkade kiiret sulgemist ja rõhutavad vajadust tugevdada kaitsealuste liikide veebikaubandust.

Eksperdid nõuavad koos selliste organisatsioonidega nagu Wildlife Conservation Society, et sõlmitaks ülemaailmne metsloomadega kaubitsemise vastane leping ja kehtestataks uued seadused, mis keelaksid ebaseaduslikult saadud metsloomade impordi, müügi, ostmise ja omamise. Järgmine CITESi konverents, mis toimub 24. novembrist 5. detsembrini 2025, võib olla võimalus selliseid nõudmisi toetada ja tõhusaid meetmeid arutada.

Tai võimud annavad selgelt mõista, et võitlus looduslike liikidega kaubitsemise vastu ei ole ainult kohalik, vaid ülemaailmne probleem, mis nõuab ühiseid jõupingutusi. Jääb üle loota, et sellised avastused tõstavad avalikkuse teadlikkust ja julgustavad ühiskonda ümber mõtlema.

Lisateavet metsloomadega kaubitsemise vastu võitlemise ülemaailmsete jõupingutuste kohta leiate Yahoo, UNODC ja IFAW aruannetest: Yahoo, UNODC, IFAW.