Saarte roomajad ohus: 30 protsenti ähvardab väljasuremine!

Saarte roomajad ohus: 30 protsenti ähvardab väljasuremine!

Mis toimub meie saarte looduses? Vaatamata piiratud pindalale, mis moodustab vaid seitse protsenti maakera pinnast, on nad tõeline bioloogilise mitmekesisuse paradiis. Umbes kolmandik umbes 12 000 teadaolevast roomajaliigist on siin oma kodu leidnud. Nende hulka kuuluvad sellised põnevad olendid nagu Galapagose hiidkilpkonn ja Komodo draakon. Kahjuks näivad asjad sünged: umbes 30 protsenti saartel elavatest roomajatest ähvardab väljasuremine, mis on tunduvalt üle maailma keskmise 12 protsendi. Kleine Zeitung teatab, et alates 1960. aastast on vaid umbes seitse protsenti teadusuuringutest hõlmanud ohustatud saareliike, mis vajavad kiiret muutmist.

Mis ohustab neid ainulaadseid elupaiku? Suur osa ohtudest tuleneb inimtegevusest. Põllumajanduse laienemine, metsade raadamine ja saastamine avaldavad saarte ökosüsteemidele tohutut pinget. Invasiivsetel liikidel, näiteks sissetoodud kassidel, on samuti laastav mõju. Need kujutavad endast tõsist ohtu, sest paljudel saarte roomajatel ei ole välja töötatud tõhusaid kaitsemehhanisme imetajate kiskjate vastu. Tõsiselt tuleks mõelda kassile, kes suudab saarel süüa aastas üle 90 sisaliku. Kiiret tähelepanu vajab ka Principe smaragdmadu, kriitiliselt ohustatud saareliik, kuna tema elustiili kohta on vähe andmeid.

Invasiivsed liigid ja nende ohud

Millised on invasiivsete liikide ohud? WWF-i andmetel on maailmas üle 37 000 võõrliigi, millest üle 3500 liigitatakse invasiivseteks. Need liigid võivad end uuel alal sisse seada ja seeläbi ohustada nii kohalikke looma- ja taimeliike kui ka stabiilseid ökosüsteeme. Eelkõige Saksamaal on juba registreeritud 1015 neobiota liiki, mis on loodusesse elama asunud. Kuigi mitte kõik neofüüdid ja uusloomad ei ole invasiivsed, võivad nad looduse tasakaalu siiski tõsiselt häirida, eriti kliimamuutuste ajal. WWF hoiatab võõrliikide suurenenud leviku eest, mida soosib meie planeedi soojenemine.

Kuidas hinnatakse saarte bioloogilise mitmekesisuse hetkeseisu? Teadlased, nagu prof Severin Irl Goethe ülikoolist, on leidnud, et üle 50 protsendi kõigist ohustatud liikidest elab saartel. Šokeeriv on see, et kolmveerand kõigist dokumenteeritud väljasurnud liikidest olid saareelanikud. Ajakirjas "Globaalne ökoloogia ja looduskaitse" avaldatud essees rõhutavad teadlased saarte ökosüsteemide dramaatilist olukorda ja vajadust võtta kaitsemeetmeid.

Meetmed tulevikuks

Mida tuleb teha, et anda meie saarlastele võimalus ellu jääda? Teadlased pooldavad saarte täielikku liikide loetelu. Ainult nii saab sobivaid looduskaitsekontseptsioone välja töötada. Koostöö riiklike institutsioonide, kohalike kogukondade ja mitteakadeemiliste allikate vahel võib oluliselt muuta. Kohaliku elanikkonna kaasamine on looduskaitse ja inimeste vajaduste tasakaalustamisel ülioluline. Ägedalt ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmiseks on vaja konkreetseid meetmeid, et tagada meie põnevate saareelukate ellujäämine. Uni Frankfurt näitab, et keskenduda tuleb selle ainulaadse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.