Taliban on COP30 kutsumata jätmise pärast pettunud: Afganistan võitleb ellujäämise eest

Taliban on COP30 kutsumata jätmise pärast pettunud: Afganistan võitleb ellujäämise eest

Talibani valitsus Afganistanis väljendab oma pettumust kutse puudumise üle tänavusele kliimakonverentsile COP'30, mis toimus 2020. aastal.10.–21. novembril 2025 Brasiilias Belemis, toimub. Seda konverentsi peetakse keskseks rahvusvaheliseks foorumiks, kui tegemist on globaalsete otsustega kliimamuutustega võitlemiseks. Valju Diplomaatiline ülevaade Afganistani riiklik keskkonnakaitseagentuur (NEPA) on juba väljendanud muret selle väljajätmise pärast, kuna see on vastuolus kliimaõigluse ja ülemaailmse koostöö põhimõtetega.

Kuigi ainult Afganistan0,06 protsentiaitab kaasa ülemaailmsetele kasvuhoonegaaside heitkogustele, on riiki ebaproportsionaalselt mõjutanud kliimamuutuste tagajärjed. Peaaegu89 protsentiAfganistani elanikkond toetub põllumajandusele, mis kannatab suuresti äärmuslike ilmastikutingimuste, põua ja veepuuduse tõttu. Nagu NEPA juht Matiul Haq Khalis ütleb, on tingimused märkimisväärselt koormanud mitte ainult inimeste elusid, vaid ka riigi majandust. Valju AP uudised Talibani pinge on juba põhjustanud kahju paljude keskkonnakaitseprojektide peatamise tõttu pärast 2021. aastat.

Loodan rahvusvahelisele toetusele

Matiul Haq Khalis rõhutab vajadust kaasata Afganistan ÜRO kliimaläbirääkimistesse. Ta usub, et riigil on õigus olla kohal globaalsetel platvormidel, et tõsta teadlikkust kliimamuutuste tekitatud kahjust. Khalis kirjeldab Afganistani ühenahaavatavamalt kuuendal kohalkliimamuutuste mõjude kohta. Katastroofilised põud valitsevad 25 provintsis 34-st, mõjutades üle poole elanikkonnast. Kuidas Euronews aruannete kohaselt on Talibani delegatsioon juba osalenud vaatlejatena COP29 konverentsil, mis toimus eelmisel aastal Aserbaidžaanis, näidates sellega üles huvi saada rohkem rahvusvaheliselt kuulda.

Arutelu kliimamuutuste tagajärgede üle Afganistanis toetab ka ÜRO raport, mis viitas hiljuti keskmisest madalamale sademete hulgale ja keskmisest kõrgemale temperatuurile. Sellel on tõsine mõju põllumajanduse saagikusele ja see ohustab toiduga kindlustatust. Praegune mussoonhooaeg algas tänavu tavapärasest varem ja intensiivsemalt.

Hääled Kabulist ja rahvusvahelisest kogukonnast

Ka EL-i Afganistani poliitikaosakonna juhataja Angela Weiss tõi keskkonnateema olulisuse esile, kirjeldades seda kui humanitaarprobleemi. Ta rõhutab, et poliitilised kaalutlused tuleks eraldada vajadusest kaasata riik rahvusvahelistesse kliimaalastesse aruteludesse. EL on jätkuvalt valmis toetama Afganistani keskkonnakaitse ja kliimakaitse valdkonnas.

Mõned eksperdid, näiteks keskkonnateadlane Hayatullah Mashwani, hoiatavad kliimamuutuste tõsiste tagajärgede eest, mis ohustavad mitte ainult looduskeskkonda, vaid ka Afganistani elanikkonna elatist. Khalis ja teised esindajad loodavad, et Afganistan saab tulevastel konverentsidel rohkem kaasa rääkida, et tutvustada oma kliimaeesmärke rahvusvaheliselt ja võib-olla isegi parandada juurdepääsu rahalisele toetusele.