Louvre'i rööv: neli uut arreteerimist pärast miljardeid vargusi!

Louvre'i rööv: neli uut arreteerimist pärast miljardeid vargusi!

26. novembril 2025 on kunsti- ja ajalooväärtuste maailm taas ärevil. Kui uskuda aruandeid Bangkoki post, vahistati Pariisis neli kahtlusalust, kes olid seotud Louvre'ist pärit keiserlike juveelide suurejoonelise röövimisega. Need vahistamised lisanduvad veel neljale inimesele esitatud süüdistustele.

Uued kahtlusalused, sealhulgas kaks meest (38- ja 39-aastased) ning kaks naist (31- ja 40-aastased), on kõik pärit Pariisi piirkonnast. Põnev on asjaolu, et esialgne haarang toimus 19. oktoobril. Vaid seitsme minutiga suutis jõuk varastada hinnanguliselt 102 miljoni dollari väärtuses ehteid. Tegijad äratasid suurt tähelepanu, kui parkisid korviga kaubiku kuulsa Apollo galerii alla, lõhkusid akna ja lõikasid nurklihvijatega läbi vitriine.

Turvaprobleemid fookuses

Nagu juhtumid näitavad, pole see esimene kord, kui Louvre'i proovile pannakse. Vargad jätsid maha kunagi keisrinna Eugenie'le kuulunud kuningliku krooni ja põgenesid koos kaheksa teise ehtega, sealhulgas Napoleon I kaelakeega tema teisele naisele keisrinna Marie-Louise'ile. Varastatud ehete puudumine, mida pole seni avastatud, tekitab küsimusi muuseumi turvalisuse kohta.

Eelkõige on kritiseeritud turvameetmeid. Prantsuse kontrollikoja raportis leiti, et paljud muuseumi kunstiruumid ei ole varustatud valvekaameratega. Sissemurdmise ajal paigaldati vaid umbes kolmandik vajalikest kaameratest ja turvaelementide rakendamisel esines "olulisi viivitusi". Louvre'i direktor on juba lubanud meetmeid, sealhulgas rohkem politsei- ja turvakaameraid, et kõrvaldada selle juhtumini viinud nõrkused.

Juhtide otsimine

Justiitsminister Gérald Darmanin on tunnistanud puudujääke julgeolekuolukorras. Tegemist võib olla organiseeritud kuritegevusega, kuigi praegu tegeleb prokuratuur uurimisega, ilma et oleks tõendeid välissidemete kohta. Kunstieksperdid kardavad, et varastatud juveele võidakse sulatada või ümber lõigata; on isegi võimalus, et nad võivad esineda lunarahaskeemis.

Tegur, mida ei tohiks alahinnata, on korduvad turvahoiatused, mida oleks tulnud kuulda võtta alates 2018. aastast. Louvre teatas, et sai neist turvareitingidest teada alles pärast haarangut. See toob kaasa murettekitava küsimuse: kui turvalised on meie kultuuriväärtused?

Kokkuvõttes rõhutavad vahistamised ja röövimine ise julgeolekumeetmete tõhustamise ja institutsioonide terviklikkuse säilitamise hädavajalikkust. Seda, kas turvatõrgete eest vastutavaid isikuid saab vastutusele võtta, tuleb veel näha, kuid rahvusvaheline tähelepanu Louvre'ile on vaieldamatu. Juhtumid ei ole mitte ainult löök muuseumi mainele, vaid heidavad valgust ka väljakutsetele, millega seisavad silmitsi teised kultuuriasutused, nt. Euronewsweek ja päevauudised täpsustada. Nii poliitikat kui ka ühiskonda kutsutakse üles leidma lahendusi turvalise kultuuripärandi nimel.